Foto: Scanpix ja Raigo Pajula, Postimees
Näitleja Märt Avandi oskas juba varases nooruses eesmärke seada ja nende nimel tegutseda: kui kitarriõpingud vajasid edukaks jätkumiseks korralikumat pilli, läks Märt suvevaheajal tööle ning sügiseks oli kitarriraha välja teenitud.

 

Kas Sa mäletad oma esimest tööd ja esimest palganumbrit?

 

Kui olin 14 aastane, läksin suvevaheajal ehitusele tööle, sest ma tahtsin kitarri ostmiseks raha koguda. Tegime koos paari klassivennaga kõige mustemaid töid: tassisime kive ja prahti, tegime segu ja muud sellist, mida teised mehed teha ei viitsinud. 

 

Palka maksti meile miinimumi kanti, umbes 8–10 krooni tunnist. Käisin kaks kuud tööl ja suve lõpuks sain 2000-2500 krooni kokku. Ostsin selle eest akustilise Yamaha kitarri, see oli küll odavamast hinnaklassist, aga samas algaja õppija jaoks hea pill.

 

Järgmisel ja ülejärgmisel suvel läksin taas ehitusele tööle.

 

Kas omateenitud raha eest kitarri ostmine andis teistsuguse emotsiooni ka, kui vanematelt saadud raha kulutamine?

 

Oo jaa, see oli kardinaalne erinevus. See kitarr oli ikka väga kallis ja omateenitud raha väga oluline. Meie kodus ei olnud tegelikult kindlaks määratud taskuraha süsteemi. Kui mul oli midagi tarvis, rääkisin isaga läbi ja ta vahel andis raha, vahel mitte. Või siis ütles, et mine tööle ja teeni ise. Täpselt nii oli ka selle kitarri ostmisega.

 

Kas Sa oskad rahaga enda arvates arukalt ümber käia?

 

Jah, mulle tundub küll. Seda on mulle õpetanud nii suvised tööl käimised kui ka vanemad. Meie pere oli majanduslikus mõttes selline Eesti keskmine – kui tahtsime telekat osta, pidime selle jaoks mõned kuud raha koguma.

 

Kui ma võrdlen praegust elu näiteks 10 aasta taguse ajaga, kui olin tudeng, siis nüüd olen rohkem kulutama hakanud. Tudengiajal sain kaks-kolm korda vähemaga hakkama. Aga eks nüüd on muidugi pere loodud ja lapsed sündinud ning seetõttu ka kulusid rohkem.

 

Eks pere rahaasjadega tegelemisel muidugi arvutada tuleb, aga me saame hakkama. Mõni kuu on rohkem ja mõni kuu vähem raha, aga sellist hetke pole meie peres olnud, et järsku on raha otsas ja pole aimugi, kuidas järgmise kuu alguseni hakkama saada. Nii rumalalt me rahaga ümber ei käi. Tegelikult meeldiks mulle nii elada, et ei peaks arvutama, aga paraku nii ei saa.

 

On sul mõni nõrkus, millele kulutad?

 

Mul on üks väike nõrkus - olen suitsetaja. Suitsupakk on päris kallis. Kui arvutada kas kuu või aasta lõikes, siis see summa, mis suitsudele kulub, on päris suur ja ega ma ei tahagi seda kokku arvutada. Naine ütleb küll, et jäta maha, aga ma ei ole veel vedu võtnud.

 

Kui Sa hakkad pangast mõnda teenust ostma, siis kas Sa võrdled erinevate pankade pakkumisi või lähed kodupanka ja ostad sealt, mis pakutakse?

 

Kui ma kodulaenu võtsin, käisin mitmes pangas ja kohe mitu korda, aga lõpuks tegi kodupank parima pakkumise. Tegelikult olid isegi kodupanga ja ühe teise panga pakkumised võrdsed, aga mul oli mugavam kodupangas tegutseda.

 

Pisiasjadeni ei suutnud ma võrdlemisel muidugi minna, et näiteks kõik lepingupunktid pangatöötajaga läbi arutada, seda suudavad vist vähesed. Aga samas on mul üks tuttav, kes tõesti närib end kõigist lepingupunktidest läbi ja ta on tõepoolest edukas. Vahel õpetab ta isegi pangatöötajaid.

  

Kas Sa säästad?

 

Säästan, aga tegelikult võiks rohkem säästa. Olen mõelnud kogumiskonto avamisele, et ettenägematute kulude jaoks raha kõrvale panna, aga see on veel tegemata. Kui on millegi suurema ostmine plaanis, siis selle jaoks säästan küll. Ka mõlema poja tuleviku jaoks kogun raha.

Tegelikult on nii, et kui raha on vähe, siis mõtlen säästmisele ja kui rahaliselt läheb hästi, siis ma säästmisele ei mõtle.

  

Öeldakse, et ei tohi karta suuri väljaminekuid, vaid väikeseid sissetulekuid. Oled Sa sellega nõus?

 

Ikka, jah.

 

Mida soovitaksid noorele inimesele, kuidas ta saaks oma sissetulekuid suurendada?

 

Oma kogemuse põhjal ütleksin, et tuleb teha meeldivat tööd ja esialgu rahale mõtlemata. Olen näinud küll, kuidas 21 aastaselt tahetakse kohe suurt raha teha, aga tavaliselt see ei õnnestu, sest suhtumine on vale. Kõigepealt tuleb tööd teha ja siis tuleb ka edu.