Planeerimine on sinu igapäevaelu lahutamatu osa – isegi siis, kui sa sellega enda arvates teadlikult ei tegelegi. Kui mõtled õhtul läbi, mida hommikul kooli minnes selga paned, on see planeerimine. Kui kaalud veebruaris variante, kuhu suvevaheajaks tööle minna, on see samuti planeerimine. Suvevaheajaks töö otsimine on ka rahaasjade planeerimine. Ning üks, mis kindel: kõige rahasse puutuva suhtes tasub plaani pidada!
Lihtne näide: kui Marten tahab osta 250 eurot maksvat jalgratast ning saab iga kuu 12 eurot taskuraha, siis peab ta mõtlema, kuidas rattaraha kokku saada. Kas ta suudab 250 eurot oma igakuist taskuraha kõrvale pannes kokku koguda? Muide, selleks kulub ligi kaks aastat. Või on Martenil võimalik suvel tööle minnes kogu vajaminev summa teenida või rattaraha hoopis vanavanematelt küsida?
Selle mõttemängu juures tuleb Martenil läbi teha planeerimise kolm lihtsat sammu:
- Seada eesmärk. See on Martenil juba olemas, jalgratta ostmine.
- Hinnata olukorda ja arvutada. Marten kaalus kolme võimaluse vahel, kuidas rattaraha kokku saada.
- Koostada eelarve ja jälgida pidevalt, kas suudad sellest kinni pidada. Kui Marten otsustab, et paneb kõrvale poole oma igakuisest taskurahast ja ning ülejäänu teenib suvel tööle minnes, peab ta iga kuu jälgima, kas ta on ikka 6 eurot kõrvale pannud. Suvetöö eest palka kätte saades tasub aga esimese asjana rattaostuks vajalik summa kohe silma alt ära panna, et ei tekiks kiusatust seda pudi-padi peale ära kulutada.
Planeerimise juures on tähtis vahet teha kahel asjal – soovidel ja vajadustel. Kindel on see, et soove on alati rohkem kui nende täitmiseks raha, seega tasub mõelda, mis on see, mis vajalik ja mis see, milleta saab tegelikult päris hästi läbi. Näiteks kas iPodi omamine on soov või vajadus? Aga klassiekskursioon Stockholmi? Kooli vahetusjalatsid?
Planeerimise plussid:
- Kui sa tead, kui palju sul raha tavaliselt sisse tuleb, oskad sa vastavalt sättida ka oma väljaminekuid.
- Alati on hea, kui sul on pisut varuraha. Raha kogumisel ongi abiks planeerimine: sina tead ju kõige paremini, kui palju võiksid igal nädalal või iga kuu kõrvale panna.
- Planeerides pead sa paratamatult pikemaajaliselt ette mõtlema ning tead, millal sul on oodata suuremaid kulutusi. Olgu selleks siis klassiekskursioon, kooli lõpupidu või sünnipäeva pidamine.
- Kui sa suuremaid kulutusi nõudvad asjad või üritused oled kalendrisse märkinud, saad mõelda, kuidas nende jaoks raha leida.
- Kui rahaasju ei planeeri, võib see kaasa tuua ebameeldivaid olukordi – näiteks oled raha kulutanud ebavajalikele ostudele ning vajalik jääb soetamata.
Arukas tarbimine
Isegi siis, kui raha on piisavalt, pole tark seda uksest ja aknast välja loopida. Näiteks maailma üks rikkamaid mehi, IKEA omanik Ingvar Kamprad, sõidab oma mitmekümne miljardi dollari suurusest varandusest hoolimata paarikümne aasta vanuse autoga ning lendab turisti-, mitte äriklassis. Kui mitukümmend miljardit dollarit parasjagu käepärast pole, tasub rahasse – nii selle kogumisse kui kulutamisse – terve mõistusega suhtuda.
