Foto: Scanpix ja Liis Treimann, Postimees Moelooja ja stilist Karolin Kuusik teab oma kogemusest, et kui konkreetne eesmärk on silme ees, pole raha kogumine sugugi keeruline ülesanne.

Milline oli Su esimene töö, mille eest palka maksti?

Olin umbes 11-12 aastane, kui koos sõbrannaga tema isa firmas külmkappe pesime – ta isa tegeles kasutatud kodutehnika müügiga. Kui palju ma külmkappide pesemise eest raha sain, enam ei mäleta, aga üks asi, mille teenitu eest ostsin, oli karvane mänguasi.

Kas Sa teismelisena millegi jaoks raha kogusid?

Ei kogunud, sest püsivat sissetulekut mul ei olnud ning vanemad regulaarselt taskuraha ka ei andnud. Kui oli vaja midagi osta, siis ema otsustas, kas „jah“ või „ei“.

Tööle läksid Sa 19-aastasena kooli kõrvalt, kui õppisid Eesti Kunstiakadeemias teisel kursusel – said ajakirja Stiina moetoimetajaks. Kuidas ise teenima hakkamine rahaga ümberkäimist mõjutas?

See oli õnnelik tunne, et sain oma rahaga majandada, alates kasvõi nii elementaarsest asjast nagu toidu ostmine. Kolisin vanematekodust ära, sain nii-öelda iseseisva elu peale. Kuna kooli kõrvalt väga palju tööd teha ei jõudnud, elasin palgapäevast palgapäevani, kõrvale panemiseks raha üle ei jäänud.

Raha kogumiseni jõudsin üsna hiljuti. Tahtsin korterit osta ning kogusin paar aastat sissemakse jaoks. Kui eesmärk on silme ees, on koguda palju lihtsam.

Kas panid raha kõrvale mõnele teisele kontole või hoiustasid või ostsid hoopis aktsiaid?

Aktsiaid küll ei ostnud:) Hoiust ka ei teinud. Küll on mul alati olnud mitu kontot – igapäevaseks arveldamiseks üks ning üle jääva raha jaoks ehk kogumiseks teine. Kui kogumiseks mõeldud raha igapäevaste asjade ajamiseks mõeldud kontol hoida, võib selle lihtsalt ära kulutada.
 

Tegin ka pensioni III samba ehk vabatahtliku pensionikindlustuse. Pangatöötaja soovitas seda ning ma leidsin, et miks mitte koguda ka kaugema tuleviku jaoks, sest see igakuiselt kõrvale pandav summa minu praegust elukvaliteeti ei mõjuta.

Kas Sul on ka mõni nõrkus, millele raha kulutad?

Raamatutele kulub palju, aga sellega seoses mul südametunnistuse piinu küll ei ole, sest raamatutele tasub kulutada. Regulaarselt läheb raha ka vinüülplaatide ostmisele.

Mida Sa soovitaksid sõbrale, kes käib Su juures pidevalt kurtmas, et raha ei jätku?

Siin on vist küsimus selles, kas ta teenib vähe või kulutab valedele asjadele. Ma olin ka olukorras, kus märkasin, et raha kätte ei jäägi, kuigi teenin normaalselt – siis hoidsin kõik tšekid alles, isegi tikutoosi oma, et näha, kuhu raha kulub. Selline inspekteerimine näiteks kuu lõikes on väga kasulik.
 

Mina avastasin, et toidule kulub tunduvalt rohkem raha kui ma arvasin. Tegin oma tarbimisharjumustes korrektiive – näiteks enne ma poes piimaleti ees seistes ei vaadanud, mis üks või teine asi maksab, nüüd teen seda. Leidsin ka, et söön väljas palju sagedamini kui kodus, aga väljas söömine on üsna kulukas. Samas on mul liikuva iseloomuga töö ning vahel on väga kiire – siis tulebki süüa seal, mis on lähemal, mitte seal, kus odavam.
 

Soovitada võiksin veel oma asjades inventuuri tegemist – see mõjub väga kainestavalt, kui saad aru, kui palju igasuguseid asju oled kokku ostnud. Sellise inventuuri järel ei taha mitu kuud enam poes käia.
 

Näiteks 3-4 aastat tagasi vaatasin põhjalikult üle oma riidekapi sisu ja müüsin väga palju asju ära. Nüüd on mul üsna vähe riideid ja see ei häiri mind üldse.
 

Ka olen muutnud oma suhtumist asjade ostmisesse – kui soetan mõne tarbeeseme või ehte, siis eelistan sellist, mille väärtus ajas kasvab. Näiteks antiiki. Nii et pigem hetkel kallim, aga tulevikus väärtuslikum asi.