Korteri üürihind sõltub päris mitmetest asjadest, alustades korteri asukohast ning suurusest ning lõpetades sellega, kui heas seisukorras korter on ning kas ja milline mööbel ning kodutehnika sinu käsutusse jääb. Kallimad ongi korterid, kus on korralik mööbel ja vajalik kodutehnika, näiteks külmkapp, pesumasin, pliit, telekas.

Kui hakkad üüripinda otsima, võid kasutada kinnisvaramaakleri abi või tegutseda omal käel. Maakleri puhul uuri, kas ettevõte, kus ta töötab, kuulub Eesti Kinnisvarafirmade Liitu, see peaks andma teatava kvaliteedigarantii. Maakleri abi kasutamise kasuks räägib asjaolu, et ta lihtsustab mõnevõrra asjaajamist, kuid tõenäoliselt tuleb sul maakleritasu maksta. Tõsi, selle võib ka jagada ära korteri välja üürija ja sinu vahel või hoopis kokku leppida, et maakleritasu maksab üürileandja.

Kui maaklerit kaasates on sinu jaoks lepingute ja muude paberitega tegelemine juba ära korraldatud, siis omal käel korterit üürides pead sa kogu paberimajandusega ise hakkama saama. Samas annab ise otsimine võimaluse kulusid kokku hoida ning üürileandjatega vahetult suhelda.

Mis on üürilepingut sõlmides eriti oluline?

Kontrolli kindlasti lepingut sõlmides üürileandja isikuandmete õigsust ja küsi temalt dokumenti, mis tõestab, et ta selle elamispinna omanik üldse on. Hea oleks uurida natuke üürileandja tausta. Kui tal on olnud võlgnevusi näiteks elektri- ja veefirma ees või konflikte eelmiste üürnikega, tasuks olla ettevaatlik.

Üürilepingusse tuleb kirja panna üüri suurus ühes kuus – see on raha, mille sa maksad üürileandjale tema korteri kasutamise eest. Lisaks sellele pange kirja kõik teenused, mille eest sa pead maksma eraldi – näiteks küte, vesi, kanalisatsioon, kaabeltelevisioon, internetiühendus, telefon jms. Kui lepingus on lihtsalt märgitud, et sina tasud kommunaalkulud, aga majale on võetud remondilaen, siis pole tegelikult õiglane, et sina remondilaenu makseid maksaksid. Seetõttu võiksidki kõik kulud, mis lisaks üürimaksele sinu kanda on, olla eraldi välja toodud. Uuri välja kõik korteriga seotud kohustused, näiteks laenud ja võlad, et sul ei tuleks ebameeldivaid üllatusi. Samuti tuleb kirja panna igakuine kuupäev, mil üüri maksad ning makseviis – kas pangaülekandega või sularahas.

Üürilepingu võid sõlmida nii tähtajatult kui ka kindlaks perioodiks – näiteks aastaks. Kui sõlmid tähtajatu üürilepingu, peaks kindlasti kirja panema võimalused lepingu lõpetamiseks. Võlaõigusseaduse järgi peab tähtajatu üürilepingu lõpetamise soovist ette teatama vähemalt kolm kuud.  Kui sul on sõlmitud tähtajatu üürileping ja omanik tahab üüri tõsta, peab ta sellest sulle kirjalikult vähemalt 30 päeva ette teatama ja üüri tõstmist põhjendama.

Tagatisraha ja üleandmise-vastuvõtmiseakt

Vahel nõuavad omanikud üürnikult ka tagatisraha – see on neile omamoodi kindlustus, kui sa peaksid korteris midagi ära lõhkuma. Võlaõigusseaduse järgi võib tagatisrahaks olla kuni kolme kuu üüri suurune summa, mida üürnik võib maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Kindlasti tuleb tagatisraha suurus lepingusse kirja panna. Kui üürilepingu lõppedes korteri omanikule heas korras üle annad, saad tagatisraha tagasi.

Selleks, et vältida hilisemaid arusaamatusi, tasub lepingu lisana teha ka üleandmise-vastuvõtmise akt, kus lisaks erinevate mõõdikunäitude (vesi, elekter jne) kirja panemisele kirjeldatakse ära korteri seisukord ning sinna jäetav mööbel ja tehnika. Selle juurde võib teha ka fotosid, kust on selgelt näha, kas vannitoas oli üürileandmise hetkel näiteks pesumasin või köögis röster. See säästab sind tulevikus probleemidest, kui peaksid miskipärast üürileandjaga lahkarvamused tekkima.