Pensionile mineku aeg tundub praegu küll valgusaastate kaugusel olevat, aga tegelikult võid sa oma vanaduspõlveks täiesti reaalset raha koguma hakata juba 18-aastaselt.
 

Eesti pensionisüsteem seisab kolmel sambal – I sammas ehk riiklik pension ning II ja III sammas, kuhu iga inimene ise saab raha koguda. II sambasse kogumine on kõigile pärast 1983. aastat sündinutele kohustuslik, seevastu III sambasse investeerimine on vabatahtlik.
 
Miks peaks ise oma pensioniks raha koguma?  I sammast peavad piltlikult öeldes üleval tööinimesed, kelle palgalt sotsiaalmaksu makstakse. Kuna nende arv Eestis järjest väheneb ning pensioniealiste arv kasvab, siis väheneb ka summade suurus, mis I sambasse laekuvad, kuid samas peaks seda summat jagama rohkemate inimeste vahel. Näiteks ennustatakse, et 2020. aastal on Eestis iga 100 töötava inimese kohta ligi 27 pensionäri, kuid 2050. aastal juba 43! Seetõttu ongi igaühel vaja mõelda säästude kogumisele, kuna riiklikust pensionist lihtsalt ei jätku senise elustandardi säilitamiseks.
 

I sammas ehk riiklik pension
 

Seda makstakse vanaduspensionäridele riigieelarvest ning raha tuleb töötavate inimeste palgalt makstavalt sotsiaalmaksult. Pensioni suurus sõltub lisaks riigi kehtestatud baasosale ehk igal aastal kindlaks määratavale summale ka sellest, kui pikk on olnud inimese pensioniõiguslik staaž (st kui palju aastaid ta on tööd teinud ja kui palju on töötamisega võrdsustatud aastaid, näiteks laste kasvatamine, ajateenistus jms) ning kui suurt palka ta on teeninud. Kuna arvesse läheb palgalt tasutud sotsiaalmaks, siis n-ö mustalt töötamine, mil palka makstakse kas osaliselt või täielikult ümbrikus ja maksud jäetakse maksmata, ei ole tulevast pensioni suurust arvestades sugugi kasulik. Riikliku vanaduspensioni kohta saad rohkem lugeda Pensionikeskuse lehelt.
 

II sammas ehk kohustuslik kogumispension
 

Kohustusliku kogumispensioni mõte on selles, et inimene ise kogub pensionipõlveks raha pensionifondi, kui ta käib tööl ja tema palgalt maksab ta tööandja sotsiaalmaksu (või kui ta on FIE ehk füüsilisest isikust ettevõtja, kes maksab ise enda eest sotsiaalmaksu). Sinu brutopalgast läheb pensionifondi 2% ning riik lisab sellele sinu palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt 4%. Pensioni on sul õigus saama hakata vanaduspensioniikka jõudes.

II sambaga liitumine on kohustuslik pärast 1983. aastat sündinutele. Liitumine tähendab seda, et sa teed kas fondivalitseja juures või Pensionikeskuse kodulehel valikuavalduse ning valid endale erinevate pensionifondide seast fondi, kuhu edaspidi raha koguma hakkad.

Pensionifondi maksete tasumise õigus ja kohustus tekib sul 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist, kuid seda siis, kui oled tööle läinud. Kui sa käid juba varem tööl, siis on lubatud avaldus esitada ja fond valida ka vähemalt 16-aastaselt, kuid seda ema-isa (seadusliku esindaja) kirjalikul nõusolekul.

Kui sa ise fondi ei vali, siis see loositakse sulle, kuid sinu jaoks ei pruugi see olla kasulik. Miks? Sest loosirattasse lähevad konservatiivsed fondid, mis tohivad investeerida ainult võlakirjadesse. Võlakirjade tootlus on aga üldjuhul madalam aktsiate omast, nii et vaid võlakirjadesse investeerivate fondide tootlus võib jääda väiksemaks nende fondide omast, mis tohivad ka aktsiatesse raha paigutada. Kuna sul on pensionikogumiseks aega aastakümneid, võid veidi suurema riski võtmist kaaluda ja valida fondi, mis ka aktsiatesse investeerib.  Pea meeles, et suurema investeerimisriski tõttu võid aga ka raha kaotada. Mõtle hoolega, kui suurt riski oled valmis võtma.

Kui sa siiski ise õigel ajal fondi ei valinud ning see sulle loositi, saad seda hiljem muuta. Selleks on kaks võimalust. Esiteks: võid vahetada loosiga saadud fondi mõne endale sobivama fondi vastu ning seda on võimalik teha kolm korda aastas. Teiseks: võid jätta juba kogunenud pensionifondi osakud olemasolevasse fondi siiski alles, aga uued sissemaksed suunata uude fondi – sellise otsuse võid langetada igal ajal. Enne kui otsustad fondi vahetada, uuri täpselt järele, kui suurt teenustasu selle eest võetakse.

Fondi vahetamiseks või uute sissemaksete suunamiseks uude fondi tuleb sul esitada avaldus kas oma internetipangas või Pensionikeskuse „Minu konto“ lehel. Loe lähemalt ka fondi valimise ja vahetamise kohta.

Kuna praegu saad valida 23 kohustusliku pensionifondi vahel, siis tuleb enne otsuse tegemist eeltööd teha ja võrrelda erinevate fondide investeerimisstrateegiat, tasusid, senist tootlust jne. Otsus langeta ikka ise, mitte ära lähtu sõbra soovitusest või müügimehe jutust. Kuidas fondi valida, saad lugeda siit.
 

III sammas ehk vabatahtlik kogumispension
 

Selle mõte on eelkõige säästude vabatahtlik kogumine pensionieaks. Lisasissetulekut võid nautima hakata juba alates 55. eluaastast, mis pole veel vanaduspensioniiga. III sambaga võib liituda igal ajal. III sambasse raha kogumiseks on kaks võimalust:

• Sa ostad enda valitud vabatahtliku pensionifondi osakuid. Loe selle kohta täpsemalt siit.
   
• Sa sõlmid enda valitud kindlustusandjaga täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu. Loe selle kohta täpsemalt siit.

Ühtlasi on riik teinud III sambasse pensionikogujate jaoks maksusoodustusi. See tähendab, et kui sa paigutad kalendriaasta jooksul 15% oma brutosissetulekust pensioni kogumisse (arvestusse ei lähe näiteks kindlustuskaitseks makstud summad ning muud teenustasud), maksab riik sulle sellelt summalt tulumaksu tagasi. 2011. aastal on tulumaksu määr 21%. Alates 1. jaanuarist 2012 jääb praegu kehtiv 15% piirmäär kehtima, kuid sissemaksete suurusele, mida saab maksustavast tulust maha arvata, kehtestatakse ülempiir ning see on kuni 6000 eurot.