Kõigi meeldivate asjade ostmiseks ei jätku raha mitte kellelgi – kui just miljardärid välja arvata. Seetõttu on tähtis planeerimine ja säästmine, et endale üht-teist lubada. Mõtle järele, mis on sinu jaoks kõige olulisem, mida sa kõige rohkem soovid. Kui oled selle selgeks teinud, mõtle oma valiku hinnale. Nüüd arvuta välja, kui palju pead koguma ning kui kaua ja mille arvelt saad kokku hoida, et oma soov täita.
 

Näiteks kui sul on kuu taskuraha 30 eurot ja kulutad selle kõik krõpsude ja limonaadi peale, siis ei saa sa midagi kõrvale panna ega näiteks uue telefoni ostmiseks raha koguda. Sinu sõber saab võib-olla vähem taskuraha, aga tänu arukale planeerimisele on tal võimalik raha kõrvale panna ja endale uus telefon osta. Kuigi ta sissetulek on väiksem, saab ta uue telefoni enne kui sina.

Säästmine tähendabki seda, et sa paned osa raha kõrvale, mitte ei raiska seda kohe ära. Paljud inimesed säästavad, sest nad koguvad mõne suurema asja ostuks: jalgratta, puhkusereisi või arvuti jaoks. Hea on ka lihtsalt igaks juhuks veidi varuraha pangakontol või hoiupõrsas hoida – iial ei või teada, mil tuleb mõni ootamatu olukord, mis lisaraha nõuab – näiteks läheb sul telefon katki ja pead uue ostma.
 

Kui palju peaks säästma?
 

Siin pole ühtegi õiget ega vale vastust. Summa suurusest olulisem on see, et sul tekiks harjumus säästa – igakuine või iganädalane raha kõrvale panemine võiks muutuda sama loomulikuks tegevuseks nagu igahommikune hambapesu.
 

Kuhu oma sääste koguda? Koguda võib nii kodusesse hoiukarpi kui ka pangakontole, vahe on lihtsalt selles, et kui avad pangas näiteks hoiuse, maksab pank sulle intressi. See tähendab, et pank lisab sinu rahale väikese protsendi. Hoiuse intress on alati kõrgem kui raha lihtsalt oma arvelduskontol hoides.
 

Kui sa kaalud mõnes pangas hoiuse avamist, tasub teada, et olemas on erinevaid hoiuse liike – sinu valik sõltub sellest, milline on su eesmärk. Pane tähele ka seda, et kuigi erinevad pangad pakuvad sama nimega hoiuseid – näiteks kasvuhoiust – võivad intress ja muud tingimused päris tublisti erineda. Seega tee enne hoolega eeltööd ja uuri, millise panga milline hoius sinu soovidele ja vajadustele kõige paremini vastab. Hoiuste tingimusi, sh intressi suuruse erinevust on kõige mugavam võrrelda tarbijaveebi minuraha.ee hoiuste võrdlustabeli abil, kuhu sisestavad andmeid 10 panka.

• Tähtajaline hoius

Tähtajalise hoiuse puhul annad sa kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindlat intressi. Näiteks kui avad 200 eurose hoiuse, mille aastaintressiks pakub pank 3%, saad sa aasta möödudes juurde 6 eurot. Üldjuhul - mida pikem on hoiuse tähtaeg, seda kõrgemat intressi pank sulle maksab. Seega kolmeks kuuks 200 eurot hoiustades teenid sa väiksemat intressi kui sama summa näiteks pooleks aastaks või aastaks hoiustades.

Pank võib ka kehtestada alampiiri, millest väiksemat summat tähtajalisele hoiusele panna ei saa. See võib olla sõltuvalt pangast kas näiteks 63 eurot või hoopis 190 eurot.
 

Kui sa soovid oma raha varem ehk enne hoiuse lõpptähtaega tagasi saada, kaotad üldjuhul intressi. Ka ei saa tähtajalisele hoiusele raha vahepeal juurde maksta.
 

Kui sa soovid regulaarselt raha kõrvale panna ja selle pealt ka veidi intressi teenida, võid kaaluda kas kasutushoiuse või kogumishoiuse avamist.

• Kasutushoius

Mõnes pangas nimetatakse seda ka kasvuhoiuseks või reservhoiuseks – heal lapsel palju nimesid. Kasutushoiuse puhul võid sa alustada kogumist väikeste summade kaupa ning endale sobival ajal ja summas hoiusele raha juurde maksta. Pank maksab sulle kokkulepitud intressi. Võrreldes tähtajalise hoiusega on kasutushoiuse intress reeglina väiksem.

Seda raha, mis sul hoiusele on kogunenud, saad ka vahepeal kasutada, ilma et kaotaksid intressi. Millised tingimused seejuures on – näiteks kui kiiresti pank sulle raha, mida kasutada soovid, arvelduskontole kannab – pead pangast täpselt järele uurima. Kasutushoius sõlmitakse tähtajatult – võid koguda nii kaua, kui soovid.

• Kogumishoius

See sõlmitakse tavaliselt kindlaks tähtajaks ning esimese sissemakse summa on üldjuhul panga poolt määratud - see võib olla näiteks 6 või 10 eurot. Edaspidi saad kogumishoiusele regulaarselt raha juurde kanda. Pank maksab sulle kokkulepitud intressi, kuid üldjuhul on intress väiksem kui tähtajalisel hoiusel.

Üldiselt kogumishoiusel olevat raha enne hoiuse tähtaja lõppemist kasutada ei saa, aga kui tahad seda siiski teha, kaotad vahepeal teenitud intressi. Samas võib mõni pank pakkuda ka tähtajatut kogumishoiust ning selle puhul on võimalik raha vahepeal ka kasutada, kui oma soovist pangale lepingus ette nähtud tähtaja jooksul ette teatad. Täpsed tingimused pead pangast järele uurima, sest erinevates pankades tingimused erinevad.  

• Investeerimine

Kui sa oled säästmisega suutnud endale juba üht-teist hinge taha koguda, võid tutvust teha ka investeerimisega. Investeerimine on pikaajaline raha paigutamine ning selle eesmärk on oma raha tulu teenima panna.
 

Investeerida saab aktsiatesse, fondiosakutesse, kulda, kinnisvarasse ning tegelikult ka hoiustamine on oma raha investeerimine. Investeerimine börsidele nõuab aga suuremaid teadmisi ning riskidega arvestamist: üldjuhul on nii, et mida suuremat tulu üks või teine investeerimisvõimalus lubab, seda suurem on risk ka raha kas osaliselt või täielikult kaotada.